Holland võib eestlase jaoks tunduda tundmatu, kauge ja klišeelik maa, mis on Eestiga võrreldes endale paar meetrit kõrgeima „mäe“ otsa juurde on kuhjanud – seega ei tõmba seal ei kuumus ega kõrgus. Ometi on avastada märksa rohkem, kui võib arvata.

Ei ole paha sügavamalt tundma õppida kultuuri, mis on oma arust ühest küljest nii „suur“, et kannatab võrdlust vaid USA ja Ühendkuningriigiga, ja teiselt küljest nii „tähtsusetu“, et vaid 40-miljonilise rääkijaskonnaga keelt polevat kellelegi mõtet õppida. Alamsaksa keel, mille ainuke tänapäevane järeltulija on hollandi keel, on eesti keelt sajandite jooksul enim mõjutanud keel. Ka on sajandeid kuulutud samasse majandusruumi. Seega on Madalmaade kultuurid ja ajalugu eestlasele eriti huvitavad.

Kui Eestis lebab sõjaajalooga seoses rõhuv osa kunstipärandist maapõues (KUMU ekspositsioon algab 18. sajandist), siis Madalmaadel on võimalik näha kogu ilu nii muuseumis kui tänaval. Madalmaad – laias laastus tänane Holland ja Belgia – moodustasid põhjasõja eel Euroopa kahest kunstikeskusest põhjapoolse ning see ei ole oma tähtsust minetanud tänaseni.